LOOMAAED, PERTH

Käisime Raidiga LOOOMAAIAS!

Pilet loomaaeda on täiskasvanule üllatavalt kallis, üle kahekümne dollari! Kuid see on seda väärt.
Sissepääsust läbi, anti meile paber päevakavaga:

Nagu näha peakski loomaaias viibima terve päev, sest on mida vaadata!

Siin on samamoodi majake ussilistele ja igasugu mutukatele, aga seda kutsutakse öömajaks. Miks? Sest kui sa sisse lähed on kõik pime. Päev on muudetud ööks, sest kõik need mutukad elutsevad reaalsuses ju öösel. Suhteliselt kõhe oli kõndida pimedas ringi, kuulda öiseid dzunglihääli ja ligineda punaselt valgustatud mutukate, näriliste nahkhiirte ja roomajate klaaskongidele. Pilti ei teinud, sest nii pime oli.

Siin oli eraldi ala linnulistele, mis oli võrguga ümbritsetud, aga külastajad said selle seest läbi käia. Ala oli väga suur, mistõttu said linnukesi lähedalt uurida ilma et neid päriselt segad.

Säärane vesine

Black Swan Rises

Linnukesed pesid ja jõid jube kiftilt ühes puntras

Nägime ka pingviine. Neile oli uhke jäine saareke tehtud, mis ümbritsetud veega ja omakorda klaasiga, et rahvas näeks neid imelinde ka soovikorral vee all ujumas.

Kutid chillisid niisama päikesevarjus

Loomaaias oli väga elav loodus. Külastajatele oli tehtud igasugused vihmametsa rajad, pisikesed puust sillad ja läbikäigu koopad, kus lastel mitte mingil juhul igav ei hakkaks. Palju ilusaid vaateid, robustset taimestikku

Kängurudele ja säärastele austraalia elanikele oli tehtud suur aed, kuhu samuti said külastajad sisse minna. Loomulikult oli meile eraldatud kindel tee(köiega), mida pidi liikuda sai, aga loomad võisid aias vabavoliliselt meie ümber ringi keksida.

Läksime vaatasime ka Perthi loomaaia elevandid üle. Kusjuures iga päev viivad loomaaia töötajad elevandid jalutama loomaaia ringile. Niiet kui külastaja on õigel ajal õiges kohas, võib tast juhuslikult mööda minna üks hiigel londiste.

terves kehas terve hing 

Neiulondisted näitavad kõrvalaedikus olevatele meeseluvantidele oma jõudu palkide loopimisega. "Ikka jõuga vastu maad, Tricia!"

Pikemalt jäime vaatama vahvaid karupoegi, kes jube aktiivselt ringi tatsasid ja muudkui mürasid.

Tegelikult nad nii räpased ka polnud, aga nii naljakas pilt jäi, näed :D

 Gorilladele ja pärdikutele avati just hiljuti uus elupaik. Minule jäi kohutavalt depressiivne mulje küll, metalltorudest ja puidust ehitatud tornid, mis pidid puid jäljendama. Kindlasti on neile pärdikutele meelepärane kõrgustesse ronida ja seejärel vaadet nautid, aga jahe metalltoru käeall on kõhe ja vastik.

Mõni istus kurval meelel ühes neis puu konkudes ja vaatas sind nagu sina oleks süüdi

Kaelkirjakuid nägime:

lillepilte:

Vaatasin kaugelt, et mingi huvitav erkpunane lilleke kaugustes, tasub uurida - hoopis ahvikannikas!

 Koaalasi nägime ka, aga nood olid kõrgel puude otsas lehtede sisse peitunud, niiet õiget pilti nendest ei saanud.

Kokkuvõttes oli väga lahe päev. Loomaaias oli ka kaunis muruplats, kus pered said peale küllast ringi traavimist ja loomade tähelepanu püüdmis piknikutada, keha kinnitada ja loodust nautida.

Lisaks nimetatutele oli seal loomulikult ka tiigreid, lõvisid hüääne jne, aga nemad muudkui lebasid seal päikese käes. Ei teinud midagi põnevat. 

Selleks korraks kõik. 

Järgmine loomaaia postitus juba Sydney'st.