Ups and downs

Kuna peale meie esimest tööpäeva Reece's rohkem töösõnumeid ei tulnud, siis jätkasin gumtree läbikammimist. Leidsin kuulutuse Network Recruitment Groupi poolt, milles otsiti labourere ja pakuti päris head palka. Saatsin neile enda CV ning mõne minuti pärast sain neilt ka kõne - leppisin kokku interview aja nii mulle kui Raidile. Rait tegi samal päeval ära ka enda White Cardi, mis oli töö saamise üheks eelduseks. Töötajad seal olid väga mõnusad ja ütlesid, et neil on juba järgmiseks päevaks ehitusel tööd pakkuda. Me olime muidugi kohe nõus. Kuna töösaapad olid meil olemas ja värvilise vesti saime Networkist, siis pidime ainult hardhati (kiivri) ostma, mis maksis mingi 10$.

Tööl oleme käinud nüüd 4 päeva ja üks nendest oli laupäeval. Palgaks nädala sees on 25$/h ja nädalavahetusel 40$/h :D Not too shabby. Raha maksab meile ikkagi Network, sest nemad nö rendivad ehitustele töölisi välja. Töö seisneb põhiliselt ehitusplatsi koristusest. Korjame suuremat ja väiksemat prügi, valmistame töömeestele tubasid ette ja selle käigus sorteerime ka ehitusmaterjali (mis läheb äraviskamisele ja mis peaks alles jääma). Koos meiega töötab seal umbes 9 Network laboureri, kellest enamus shlangivad päevad läbi. Meil Raidiga on ikka see kaitseväe töötahe sees ja rügame koguaeg :D.

Kaevame kuvaldaga kraavi

Rait niisama pühkimas

Tööpäevad algavad 6:45 (tõuseme 5:45) ja kestavad kuskil 10 tundi, mis on päris väsitav, aga suurem palganumber teeb selle tasa.

Enne

Pärast kui "Team Estonia" oli toaga lõpetanud

Peale kojujõudmist ja õhtusööki jääb umbes 3 tundi vaba-aega, enne kui peab magama sättima. Lõnuasöögi valmistame eelneval õhtul ja võtame kaasa.

Lõunapaus

 Ehitusobjekt on otse mere ääres ja õnneks eriti kaugel kodust ei ole, umbes 15min autoga. Ning nüüd ma jõuan negatiivse osa juurde.

Meie auto andis otsad. Kolmandal tööpäeva lõpus hakkasime ilusasti koju tulema, aga auto ei läinud enam käima. Süüdet keerates kõik tulukesed läksid põlema, aga ei midagi. Arvasime Raidiga, et kõige tõenäolisem on, et asi starteris. Õnneks tuli meie autoteadja Shaun meile järgi, aga kohapeal ei saanud ta midagi teha. Nüüd on sellega seis selline, et Shaun rendib käru, millega viib auto ühe tuttava mehaaniku juurde, kes pilgu peale viskab. Niikaua peame tööl käima bussiga, mis õnneks väga palju kauem ei võta.

Vahepeal käisime ka Kõllil lennujaamas järgi. Kui vabad päevad tulevad, siis lähme ja chillime temaga linnas või kutsume külla.

Cheerio :)

Vroom-vroom!

Viimastel päevadel on ilm veidi muutlik olnud, ühel hetkel särab taevas soe kevadpäike, järgmisel sajab.. aga meid see ei morjenda, sest me ostsime endale auto! Ostmisprotsess oli iseenesest üsna konkreetne: leidsime gumtreest kuulutuse, leppisime kutiga järgmiseks hommikuks kokkusaamise, võtsime ka oma autoteadliku majanaabri kaasa ning ostsimegi ära. Tegelikult me kaalusime kahe auto vahel, üks nendest oli 1900 AUDi maksev Toyota Camry (1998) ja teine Ford Falcon (1999), mida müüdi 1400 AUDi eest. Esimesena otsustasime odavamat autot vaatama minna ja selle ka ära ostsime. Mis seal salata, kere oli päris palju päikese poolt kahjustada saanud ja ka salong üsna kulunud, kuid mootor ja käigukast tundusid korralikud. Seega ütlesime härrale, et 1100 AUDi eest võtame ära ning ta nõustus. Esimese kojusõidu tegin mina (Rait) ja esialgu oli vasakul pool teed sõitmine ikka VÄGA harjumatu, kuid nüüd laseme juba mõlemad Harlesega nagu vanad kalad. Tehnilise poole pealt niipalju, et joob bensiini, liigub edasi neljaliitrise mootori jõul ning vahetab käike automaatselt.

suksu

Mõni päev enne auto ostmist käisime läbi sellisest firmast nagu Reece's structures, mille kontakti saime tuttava käest. Firma tegeleb peotelkide rentimise ja paigaldamisega. Täitsime kohe Raidiga paberid ja meile seletati, kuidas süsteem välja näeb - saame päev enne sõnumi, kus on kirjas objekti asukoht ja millal kohal peab olema. Ilmume järgmine päev kohale ja litime. Mõni päev võib ka mitmel objektil tööd olla. Teisipäeva hommikuks peame saatma töögraafikud, mille alusel palka saame. Palgaks on 20$/h. Reenika sai ka seal paberid sisse anda ning talle öeldi, et novembris peaks tööd tulema ja saab seal kontoris kohapeal käia ja aidata köögis jne.

Nädalavahetusel käisime vaatasime meile lähima ranna üle, aga kauaks sinna ei jäänud, kuna oli üpriski tuuline. Seal olid päris suured pelikanid, mille kõrval tavalised kajakad olid tillukesed.

Siis Rait viskas mu ära Cottlesloe randa, kus chillisin veits Merkaga.

Esmaspäeval saime teha Raiduga esimese tööpäeva. Rait sai hommikul kõne, et tulge nii ruttu kui võimalik Mandurah'sse(umbes 70km), kus oli nädalavahetusel olnud suuremat sorti boat show. Kokku oli seal Reecel üleval 44 telki, millest võtsime maha päevaga 20. Umbes 12 ajal oli üpriski kõrvetav päike üleval, aga saime kohalikust kohvikust vett paluda ja hiljem läks tuulisemaks ning see leevendas pisut. Saime teha 7 tunnise tööpäeva, mis pm katab nädala üüri.

Reece's structures kõige suurem telk

Rait hoiab telki püsti

Saime kätte ka TFN numbrid, milleks pidime ATOsse helistama ja ütlema, et meil neid kiirelt vaja. Nüüd võiks pisut rohkem töötunde nädalas saada teha ja siis oleks bueno :D

Cheerio!

10/10/13

Rahva tungival nõudmisel kirjutan lõpuks ka mina (Rait) ühe blogipostituse!

Viimased 2 päeva on meil möödunud tööotsingu tähe all. Eile (kolmapäeval) läksid meie teed ajutiselt lahku: Harles läks linna ühtesid dokumente scannima ning mina läksin Reenikaga ühte mööblipoodi CV'd viima. Tuli välja, et seal ümbruses on veel päris mitu poodi, kirjutasin nende nimed üles ja helistasin pärast kodus ka nendele, nad kahjuks ei otsinud töötajaid. Tagasitulles nägime rongijaama juures suurt parkimisplatsi, kuhu pargivad kesklinnas tööl käivad inimesed oma autod. Siin on üsna moes disainida ise "lahe" numbrimärk ning mõnel on see päris naljakalt õnnestunud:

Siin linnas on vahemaad veidi suuremad kui Keilas, nii et mulle tuli mõte osta ratas, kammisin veidike gumtree'd ning leidsin sealt 120$ pakkumise, kus olid kaasas ka kiiver ning rattalukk. Sõitsingi eile õhtul bussiga ~20 km kaugusele Fremantle'sse ning sain 100$ eest endale ratta. Päris korralik ratas, kui välja arvata see, et piduriklotsid täiesti läbi, kuid nende ostmine pole õnneks eriline väljaminek.

Täna tuli meile postipakiga 4G ruuter Vividwireless'ilt, millega me saame 79$ eest kuus PIIRAMATULT internetti kasutada, seega nüüd polegi enam põhjust õues käia... kõigest väike nali. Peale seda viis Anna (majaomanik) meid autoga ühe tehase juurde, kuhu me ka oma CV'd andsime. Siiani on vastukaja saanud ainult Harles, kellele saatis keegi SMS'i, et pakub tööd, aga vajalik oli oma auto, seega sellest asja ei saanud.

Õhtul peseme siin veel natuke pesu ja tuttu ära.

Tsau!

8/10/13




Meie viies päev Austraalias kujunes taas linnaliseks. Käisime uuesti Fremantles - või nagu Shaun (maja omaniku poeg) meile õpetas "Freo". Eesmärk oli uuesti minna tööotsingu agentuuri Perth Recruitment Services, et täita vajalikud paberid ning olla nende süsteemis tublitööaktiivsed liikmed. Öeldi, et neil on suhteliselt vaiksed ajad ja nende ainult nende peale lootma ei saa jääda, aga ega see meil plaanis polnudki :)

Agentuuris käidud, sõitsime rongiga Perthi linna. Siiamaani polnud me ühtki reaalselt pilvelõhkujat isegi kaugelt silmanud, kuid seal need siis seisid. Suurlinna hooned: pikad, laiad ning paksult poode ja restorane täis.

...

Manööverdasime ääri-veeri google abiga, et leida suur rahvusraamatukogu, kus vajalikud dokumendid ja veel CV'sid printida. Skännida seal aga ei saanud, mis viis Harles-poisi rännakule linna peale, ainult avastada, et koht, kus seda momendil reaalselt teha saaks, pandi pool tundi tagasi kinni. 

Üks suur saavutus, oli Perthi KFC leidmine. KFC on siis übertuntud ja megasuur kiirtoidukett nagu McDonalds'ki, mille firmatoode on paneeritud kana. 

Tõepoolest, kana oli jumalik! 
Sõime oma pugud punni ning vaatasime uuele seiklusele silma.

...


Võtsime sihiks suure Perthi pargi, mille nime me kusjuures siiani päris ei tea :D
Park oli aga tõepoolest võimas. Vaade ulatus üle kogu suurlinna ning loodus ümberringi oli müstiline. Tohutud paksud ja vanad puud, mille sarnaseid Eesti metsadest igastahes leida ei või.








Harlest kui fotohuvilist loomulikult köitis kogu vaatemäng meeletult ning kogu linna panoraami tegemine võttis ikka kena 10 minutit stabiilset aparaaditaltsutamist. Aga valmis nad said: 






                                                                                                                                          ...

...

Tagasi tulles hüppasime läbi toidupoest, ostsime natuke hommikuks 

söögipoolist, 2.50 dollari eest miljon pulgakommi ja kõige parema shokolaadi olluse, mis ma kunagi suhu olen pistnud:

näm!

until next time...
Reenika, Harles ja Rait :*

Update

Midagi väga palju pole kirjutada, sest ühtegi mind boggling sündmusi pole olnud. Käisime eile esimest korda Fremantles. Tegime ära TransPerth kaardid, millega saame lihtsamalt transpordis maksta ja vaatasime niisama ringi. Käisime ka ühes vanas kindluses, mis oli otse sadama kõrval ja nägime ära ka ookeani.

Saime kokku Merkaga, kes nüüdseks umbes kuukese Perthis olnud ja jutustasime temaga õhtuni.

Järgmine päev oli esmaspäev ja sai vähe tegusama päeva tehtud. Reenika jagas Fremantles erinevatesse kohtadesse CVsid, tegime pangas superi ära, käisime ühes tööagentuuris ja andsime proof of age kaardi avalduse sisse. Siin Aussis on iga asja jaoks mingi hullem süsteem välja mõeldud ja asjade tegemine võtab mingi mega kaua aega. Proof of age kaardi jaoks on vaja passi ja siis veel teist isikutunnistust, milleks sobib ka pangakaart... no wut. Kaardi valmistamine ja kojutoimetamine võtab nädal kuni poolteist aega. Tegin ka White Cardi kursuse netis ära, mis maksis 55$ ja selle kättesaamiseks peab ka mingi pabereid välja printima, need ära täitma, siis uuesti sisse scannima koos passiga ja siis neile saatma, mille järel nad umbes nädala pärast saadavad White Cardi ise.

Fremantles on palju parke ja ühes sai mängida ka pinksi ja hiiglasliku malet. Naljakas oli veel see, et kivimüürides, mis seal olid, olid elektripistikud ja üks vend istus läpakaga seal :D Üldiselt peaks olema suurematest parkides ka grillid, kus inimesed saavad peredega grillimas käia.

duel

Homme lähme tagasi sinna tööagentuuri koos passide, CVde ja lubadega ja nad kirjutavad meid sisse sinna. Aga näide ozzie sõbralikkusest, et kui pangas superit tegime, siis tüdruk kes meid teenindas andis meile vestluse käigus selle agentuuri adre ja ütles, et töötas seal enne, et minge vaadake ja loodab, et me tööd ikka saame :)

Till next time.

Cheerioo

Home sweet home

Elame siis majas, mille leidsime FBist kus üks eestlane vahendas oma Austraalia tuttava Anna pakkumist.
Anna on väike aasia päritolu naine, kelle inglise keel pole kiita, aga ta on hästi tore. Sõidutas meid ringi, viis poodidesse ja näitas bussipeatusi. Asukoht küll kõige parem kesklinna suhtes pole, aga maja on hinna kohta täielik villa. Majas elab praegu Anna poeg Shaun, kes 20, aga enamus ajast töötab mingi driverina, on into cars ja on väga chill. Tema on vist terve elu Aussis elanud ja räägib hästi inglise keelt.

Tutikas maja, seega peale omaniku poja pole keegi siin elanud, tubades pole keegi maganud, TV karp on veel toas, köögis on nugadel veel papist ümbrised olemas ja puha. Maja on kahekordne, aga meie elame all ja Shawn üleval. Alumisel korrusel on olemas suur esik, elutuba koos köögi ja söögitoaga, 3 magamistuba, piljardituba, garaažid(jah mitmuses :D), vannituba(vanni ja duššiga) ja WC. Kui tahate kaardilt vaadata, siis 20 Black Swan Rise. Raidi ja Reenika toast näeb päikeseloojangut. Igalpool on palmid ja kängurukäpad(on selline taim) Leping kehtib küll 3 kuud, aga kui 2 nädalat ette teatame, siis võime varem ka ära minna(aga praegu küll on tunne, et kui ära kolime, siis järgmine koht on küll level down praegusest :D)

Majaesine

Meie kodu

Elutuba	Söögituba
Piljardituba	Pizzaahi :D

Reenika & Raidi tuba	Tagaaed
Harlese tuba	Vannituba

Köök

Ok nende piltide laadimine võttis nii kaua, et aitab kah. :D

CheeriO

Lõpuks sain aega ja normaalse neti, et blogi uuendada :D I'll take it from the top. Sai siis perekondadega hüvasti jäetud, valati mõni kohustuslik pisar ja läksimegi. A saime enda check-ini tehes tuttavaks ka ühe Eesti neiuga, nimega Kersti, kes täpselt sama marsruuti pidi Perthi lendas.

Going down under

Soome ots oli mingi nii lühike nagu oleks trolliga linna sõitnud. Suts ja valmis. Lend oli muidu flybe poolt ja lennukiks oli väike propelleritega lennuk. Soomes oli lennujaam suhteliselt tühi ja jõudsime varakult oma järgmise lennu gate juurde, kus saime mingi tunnikese oodata. 

Helsinki lennujaamas

Singapuri otsa teenindas Finnairi lennuk ja see airbus, kus reas 2+4+2 inimest, igal inimesel oma telekas. Saime tekid ja padjad ja enamus lennust möödus magades või filme vaadates. Panen pildid ka meie õhtu ja hommikusöökidest. Vasakul siis veggie ja paremal normal meal). 

Pasta tomatikastmes	Sealiha kartulipudruga
Juurikad mingi kartulijunnidega	Omlett vorstidega

Soomlastel on nii naljakas inglise keele aktsent ka :D Olime Raidiga kõveras kui intercomis tuli Cabin creeeeew, cabin creeeeew, prepair for landing :D

Kuna meie lennu väljasõit hilines umbes 20min mingi uksetule pärast, siis arvasime, et peame täiega järgmises lennujaamas kiirustama, et jõuda gate juurde, aga kokkuvõttes kiirustasime asjatult, oleks võinud Singapuri lennujaama uudistada, sest see on ikka mõnusalt massiivne. Harjumatu oli ka, et igale poole vaaadates oli ainult Asianpeople :D

Singapuri lennujaamas

Meie ride Perthi

Meie järgmine lend oli ka airbus, aga see oli Qantas Airwaysi poolt ja vat see oli püss lennuk. Erinevalt eelmisest lennust, siis siin kõik tehnika töötas ja ei olnud kulunud ega midagi. Saime samuti tekid/padjad ja enamus reisi veetsime magades või filmi vaadates. Sellest lennust alates hakkasime kuulma juba mõnusa kõlaga inglise keelt. Perthis maandudes ootasime, et meile tehakse mingi täielik kontroll, kuna märkisime immigratsioonipaberitele, et omame ravimeid(sama linnukese alla läks ka, et omame relvi ja lõhkekehi ja mida veel :D), aga tegelikkuses koosnes turvakontroll ühest passi ja immigratsioonipaberi kontrollist, siis lasti meie kotid läbi x-ray masina ja papahhh. Astusime läbi arrival ukse Perthi lennujaama.

See oli üpriski sürr tunne. Suur hunnik inimesi ootasid seal kedagi, aga ükski polnud meist huvitatud. Olime omapäi :D Läksin korra välja, et palmid ära näha ja siis läksime vaatasime lennujaamas ringi. Saime tasuta internetipunkti kasutada ja pärast arutamist otsustasime, et veedame öö ikkagi lennujaamas. Saime ka pesemas ära käia ja siis tõmbasime enda arvates ühte suhteliselt kõrvalisse nurka pinkidele kerra. 

Iga mingi viie minuti tagant tuli intercomist teade: DING DONG This a security announcment. Please don't leave your baggage unattended. :D Magada ma just väga palju ei saanud. Seega tõusin ülesse mingi 5 ajal hommikul ja läksin netist igasugu infot otsima, nagu taksonumbrid jms.

Hommikusöögi võtsime lennujaamas olevast Red Roosterist(Selline kana kiirtoidukoht), kus mul oli pm võtta ainult friikad :D, aga need tundusid rohkem olevat nagu sool, mis oli maitsestatud friikatega. Otsustasime, et kui kellaaeg mingi 9, siis helistame Annale(Üks naine, kes pakkus ühe eestlase kaudu fb maja) Selle ajani chillisime niisama lennujaamas kuna ei tahtnud minna linna peale niisama kolama minna kottidega ja pealegi oleks kõik kohad veel kinni olnud.. Tuli siis aeg kätte ja helistasime Annale. Selgus, et maja on ikka veel saadaval ja et saame seda kella 3 ajal vaatama minna. Score!

Rait ei tahtnud väga lennujaamast ära minna, kuna see oli talle nii kodune juba :D Aga sõitsime taksoga Victoria Parki Commonwealthi panka. Ma juba teadsin seda oodata, aga nii naljakas on, et astud sisse ja kohe tuleb inimene "Heyy how aaare you, what can I help you with today" :D Pm ongi eraldi inimene uksepeal kliente vastu võtmas. Kõik on hästi sõbralikud. Saime oma kontod tehtud, kaardid kätte ja raha sissepandud. Peame hiljem ainult tagasi minema, et oma super ära teha(kuna meil polnud veel aadressi ja telefoni numbreid, va Raidil, kes endale ajutise kaardi lennujaamast ostis). Edasi tegime Reenikaga ära endale õiged kaardid(Optus) ja einestasime, ühes pargis, et aega parajaks lüüa. Jõudis aeg kätte ja võtsime takso, et sõita Annaga maja vaatama. Taksojuht oli mega muhe vend ja andis pärast enda kaardi ka, et kui me tahame midagi küsida, siis alati võib. Sõitsime taksoga ja vaatasime, et hakkame mingi rikkurite elamurajooni jõudma. Sõitsime mäest ülesse ja majad läksid järjest suuremaks ja kenamaks, ja siis papahhh jääme mäe tipus seisma. See ongi maja, mille aadressi Anna andis, looking down on everybody. :D Me ei tahtnud nagu uskuda ja arvasime, et see on Anna enda maja vms, aga ei olnud...

TO BE CONTINUED. Praegu lähen söön hommikust ja ajan teised ka ülesse. Ma niigi magasin ise täna 14 tundi ja nemad on maganud juba 15.5 tundi :D

Cheerio