Jõuluuuud !

JÕULUD! on kohekohe siin ja meie oleme olnud väga töökad mesilased, et oma jõule võimalikult murevabalt tähistada.

Poisid said teate, et jõuludest 6nda jaanuarini nende ehitusplatsil tööd ei tehta - PUHKUS. Ka minul pole rohkem suuri üritusi töökavas, sestap las pidustused alaku!

Ilmselgelt oleme püüdnud ka suure vaevaga töö kõrvalt üksteisele jõulukingid, -pingid, -kringlid hankida. Peab ikka ära märkima, et küll see shoppamise amet on ikka keeruline, peab ju koguaeg mõtlema ..kui ostad, siis pead selle tõenäoliselt Eestisse tagasi ka vedama. Siiani oleme püüdnud kirge taltsutada ning suhteliselt vähe pudinaid omistanud.

Täna on siis see kaua oodatud 24. detsember ja kogu meie pere vaaritab hommikust saati. Plaan on teha üks tõeliselt vinge eestipärane õhtusöök praekapsa, seaprae, kardulapudru ja ehtsa memmetaskust kardula salatiga.
Harlespoiss täitis toa küpsetiste aroomiga! Valmisid meeletult maitsvad apelsini-vanilje muffinid

Seapraad on ahjus, toit valmib valguskiirusel ja kingid ootavad muhedalt lauanurgal

Nii alustame meie oma jõululauaga, soovime omalt poolt kõigile sooje jõulupühi!

Kel huvi, siis järgmises postituses oleme sunnitud ka kinkide sisud avaldama. Harles juba kükitab siis kõrval fotokas käes ja ei jõua ära oodata, millal seda pildiseeriat jagada saab! :D

Kallid, musid!

Törts blogi

Hellooo guud piipel. On lõpuks käes laupäeva õhtu - motivatsioon laes, valmis väikeseks puhkuseks. Mida küll tänasel paljutõotaval õhtul ette võtta?? Midagi..., sest homme on tööpäev -.- Seega tuleb 7 päevane töönädal ja töötunde eelneval palganädalal 54,5. Aga jup, pole midagi teha kui boss palub tööle tulla, siis palju valikuid pole. Töö on suhteliselt sama olnud. Enamasti koristad kohti, mida oled eelnevalt juba lugematu kord puhastanud. Põhimõtteliselt iga hommiku saame päeva ülessande - "Give it a quick scrape and a good sweep". On olnud ka erandeid... saime olla terve päeva traffic controllerid(seda ka paduvihmas), uksepiitasid lihvida, tsementi valada, waterproofingut teha jms. Täna sain natukene ka manitou roolis istuda. Nalja saab töökaaslastega tihti ja meeleolu on üldiselt hea. Täna pärast tööd käisime ühe Uus-Meremaalt pärit töökaaslase juures külas ja chillisime niisama.

Sellel nädalavahetusel siis midagi erilist arvatavasti ei tee, aga eelmisel sai käidud Serpentine Fallsis, mis on umbes 50km lõunas asuv rahvuspark. Seal oli muidugi väga kena - mööda kaljuseina allajooksev kosk koos veekoguga(kus käisin ka ujumas). Nägime ära ka oma esimesed kängurud ja pidasime pikniku. Läheks millalgi isegi tagasi sinna ja oleks kauem.

Mitu känguru on pildil?

Ei satu just tihti kolmekesi pildile

Meie uued majanaabrid on Itaalia paar. Katia ja Fausto :D Ausaltöeldes pole nendega väga suhelnud, kuna nende inglise keele oskus pole just kõige parem, või võib öelda, et suht olematu. Käte jalgadega saame kõige olulisemad asjad seletatud, aga vestlust seal arendada on impossibru. Muidu tunduvad olevat toredad inimesed, aga tiheda töögraafiku tõttu ei näe neid ka väga tihti.

Olks, praegu midagi pähe rohkem ei tule(Peaks vist tihedamini pisikesi blogipostitusi tegema) ja vaikselt peab magamamineku peale mõtlema hakkama. Seega...

CHEERIO MATIEEES :)

Üle kuu on juba Austraalias elatud. Meeldiv mõelda, et senimaani on kõik läinud plaanipäraselt:
rohke paberimajandus on majandatud, ülistiilne elukoht moodsas elurajoonis on leitud,  hüperhipster spontaanne automobiil on ostetud, tülli pole omavahel läinud ja ka töö oleme endale kõik kolm piisavalt vähese ajaga leidnud.
Poisud on mul mõlemad labourer'i töö peal, seda võib eelmistest postitustest täheldada 

nüüd kritseldan väheke ka oma ametist.
Panin siis gumtree.com.au lehele oma legendaarse kuulutuse eesti tudrikust, kes otsib tööd. Peale mitmeid välditud öökõnesid kahtlastelt numbritelt, kohtingu ettepanekuid välismaa meestelt (kes juhtumisi ka Austraaliasse on sattunud, mu kuulutuse otsa komistanud ning tegelt kunagi sellist asja ei tee, aga nüüd panevad saatuse proovile ning kutsuvad välja smsi teel) ja modellitöö pakkumisi sain ühe lühikese ja konkreetse meili: kui otsin ikka tööd, võtku ühendust. Võtsingi.
Samal päeval seadsin sammud Nedlandsi (ühistranspordiga 1,5h kaugusel kodust), Hollywood Bowling Club'i, kus kandideerisin köögiabiks. Seal võttis mind vastu Pedro, kellega ka telefonis rääkisin. Ta oli väga sõbralik, rääkis, et kutsus just ka kaks sakslannat homseks intervjuule, kuid kuna mina reaalselt kohe kohale ilmusin, siis ütleb neile ära. (success!)
Samuti köögiabi kõrvalt lubas mulle baaridaami ameti selgeks teha, kui kiirematel aegadel tarvis tuleb. Sellega olen juba algust teinud ja saan hakkama küll :D (eelkõige rõõmustan kogemuse üle, millega eestis keksida saan :P).

Klubi korraldab lisaks bowlingule(lawn balls) ka peielaudasid ja muid toitlustusega seotud üritus. Eile näiteks toimus lisaks peiele ka kellegi ühiselt korraldatud koosviibimine, kuhu telliti söögiks (lisaks kõigele muule) krevette, kammkarpe ja veel austreid, millest tegime austrishotte (!!)
Koostiseks viin, tomatimahl, tobasco sauce, sool, pipar ja AUSTER

Päevad on enamjaolt sisustatud ürituste ettevalmistustega ja köögi korrashoidmisega ning vahepeal lippan baari appi. Tegin mingipäev kohast ka paar pilti:

Olen täitsa rahul. Palgaks natuke üle 20 dollari tunnis ja tunde tuleb vastavalt üritustele. Aeg enne jõule on kõige tihedam, niiet nüüd suplen töös mitte meres :D

Naudin tööd ilmselt samaväärselt, sest käed rüpes istuda kohe üldse ei kannata.

Uuendused auto lainelt:

Ei tööta, töötab, ei tööta, ei tööta, vahetasime startermootori ära.. ei tööta,
nüsisime roolialuste juhtmetega.. töötab,
Harles piilus rooli alla.. ei tööta,
järsku.. töötab, töötab

ma nüüd päris hästi seda auto keelt ei mõista, et see tehniline jutt jääb poistele, nii nägin aga asja mina.

Poisud taas meie käivitumatut autot putitamas 

Shaun ja Aron autoabis

Saime endale uued majanaabrid ka, aga sellest mõni teine kord.

Praeguseks kõik.

Tervitusi sinna, kus loetakse!

Järgmise korrani
;*

Väike update

Hei mates. Põhjus, miks meie blogi vahepeal uuendust saanud pole on sellepärast, et pole lihtsalt midagi nii revolutsioonilist juhtunud :) Raiduga on meil töönädalad endiselt 6 päevased ning töötame ikka Diploma site'l. Ju me teeme siis tööl midagi õigesti, et meid siiani alles hoitakse. Kohati on päevi, kus meil reaalselt midagi olulist teha pole vaja, seega meid pannakse juba neljandat korda koristama samu kortereid. Üks päev saime olla traffic controllerid (liiklusreguleerijad). Kahesuunalisel teel pani kraana ühe rea kinni ja pidime kordamööda raadiosaatjaid kasutades autosid läbi laskma. Täiesti lebo ots võrreldes osade töödega :D Näiteks pidime kaevama rõduuste ette 30cm sügavusi kraave. Ei tundu midagi erilist eks. Probleem seisnes selles, et seal oli paksult kivistunud tsementi. Sai ikka korralikult kuvaldaga lahmitud. (Eelmises postituses on pilt Raidist seda lõhkumas) Töökaaslased on meil päris mõnusad. Eriti üks tüüp Johnny(vist kirjutatakse nii), kes alustas kunagi samamoodi labourerina ja nüüd sõidab ringi manitou'ga. Saime eelmine kolmapäev esimese suurema palga ka kätte. Kuigi suhteliselt suur osa sellest(22%) läks ära maksudeks, ütleks siiski, et nädala kohta saime kätte ikka päris kopsaka summa!

Ah jaa. Meie katkine Ford Falcon otsustas ükspäev lõunapausi ajal lihtsalt lambist tööle minna ja nüüd pärast pooleteise nädalast kasutamist töötab ilma tõrgeteta :D Avastasime, et meie autos on ka CD mängja ja kirjutasime Raidiga mõned CD, mida tööle- ja tagasi sõites kuulata. Hommikuti pea kõikides raadiojaamades ainult mulisetakse ja tümmi ei lasta üldse :D

Kuna päevad lähevad aina soojemaks (Üks päev oli isegi 37 kraadi), siis on hakanud ka loomakesed ringi liikuma. Nägin ükspäev tööjuures umbes käesuurust sisalikku ja Rait nägi beebi Huntsmani. Mõned päevad tagasi raputas Shaun enda shortside seest välja White Tail ämbliku, keda saime ka lähemalt uurida. Tööl käivad eriti pinda kärbsed. Tüübid on nii targad, et tulevad maanduvad just siis su näole, kui sa midagi kahe käega tassid. Tuvide ja kajakate asemel on siin paksult kakaduusid ning maailmas kõige nõmedama häälitusega Austraalia Kaarnaid (Kujutage seda ette, aga x 100)

Käisin eile 21 ajal Perthis pildistamas ja pean ütlema, et see on ikka eriti lahe linn. Kings Park oli rahvast paksult täis. Inimesed istusid oma seltskondadega murul, mängisid jalgpalli või grillisid. Eriti chill õhkkond.

Ilutulestik Kings Parkist vaadatuna

Reenika sai ka töö endale, aga ma usun, et sellest ta kirjutab ise millalgi.

Cheerio :)

Ups and downs

Kuna peale meie esimest tööpäeva Reece's rohkem töösõnumeid ei tulnud, siis jätkasin gumtree läbikammimist. Leidsin kuulutuse Network Recruitment Groupi poolt, milles otsiti labourere ja pakuti päris head palka. Saatsin neile enda CV ning mõne minuti pärast sain neilt ka kõne - leppisin kokku interview aja nii mulle kui Raidile. Rait tegi samal päeval ära ka enda White Cardi, mis oli töö saamise üheks eelduseks. Töötajad seal olid väga mõnusad ja ütlesid, et neil on juba järgmiseks päevaks ehitusel tööd pakkuda. Me olime muidugi kohe nõus. Kuna töösaapad olid meil olemas ja värvilise vesti saime Networkist, siis pidime ainult hardhati (kiivri) ostma, mis maksis mingi 10$.

Tööl oleme käinud nüüd 4 päeva ja üks nendest oli laupäeval. Palgaks nädala sees on 25$/h ja nädalavahetusel 40$/h :D Not too shabby. Raha maksab meile ikkagi Network, sest nemad nö rendivad ehitustele töölisi välja. Töö seisneb põhiliselt ehitusplatsi koristusest. Korjame suuremat ja väiksemat prügi, valmistame töömeestele tubasid ette ja selle käigus sorteerime ka ehitusmaterjali (mis läheb äraviskamisele ja mis peaks alles jääma). Koos meiega töötab seal umbes 9 Network laboureri, kellest enamus shlangivad päevad läbi. Meil Raidiga on ikka see kaitseväe töötahe sees ja rügame koguaeg :D.

Kaevame kuvaldaga kraavi

Rait niisama pühkimas

Tööpäevad algavad 6:45 (tõuseme 5:45) ja kestavad kuskil 10 tundi, mis on päris väsitav, aga suurem palganumber teeb selle tasa.

Enne

Pärast kui "Team Estonia" oli toaga lõpetanud

Peale kojujõudmist ja õhtusööki jääb umbes 3 tundi vaba-aega, enne kui peab magama sättima. Lõnuasöögi valmistame eelneval õhtul ja võtame kaasa.

Lõunapaus

 Ehitusobjekt on otse mere ääres ja õnneks eriti kaugel kodust ei ole, umbes 15min autoga. Ning nüüd ma jõuan negatiivse osa juurde.

Meie auto andis otsad. Kolmandal tööpäeva lõpus hakkasime ilusasti koju tulema, aga auto ei läinud enam käima. Süüdet keerates kõik tulukesed läksid põlema, aga ei midagi. Arvasime Raidiga, et kõige tõenäolisem on, et asi starteris. Õnneks tuli meie autoteadja Shaun meile järgi, aga kohapeal ei saanud ta midagi teha. Nüüd on sellega seis selline, et Shaun rendib käru, millega viib auto ühe tuttava mehaaniku juurde, kes pilgu peale viskab. Niikaua peame tööl käima bussiga, mis õnneks väga palju kauem ei võta.

Vahepeal käisime ka Kõllil lennujaamas järgi. Kui vabad päevad tulevad, siis lähme ja chillime temaga linnas või kutsume külla.

Cheerio :)

Vroom-vroom!

Viimastel päevadel on ilm veidi muutlik olnud, ühel hetkel särab taevas soe kevadpäike, järgmisel sajab.. aga meid see ei morjenda, sest me ostsime endale auto! Ostmisprotsess oli iseenesest üsna konkreetne: leidsime gumtreest kuulutuse, leppisime kutiga järgmiseks hommikuks kokkusaamise, võtsime ka oma autoteadliku majanaabri kaasa ning ostsimegi ära. Tegelikult me kaalusime kahe auto vahel, üks nendest oli 1900 AUDi maksev Toyota Camry (1998) ja teine Ford Falcon (1999), mida müüdi 1400 AUDi eest. Esimesena otsustasime odavamat autot vaatama minna ja selle ka ära ostsime. Mis seal salata, kere oli päris palju päikese poolt kahjustada saanud ja ka salong üsna kulunud, kuid mootor ja käigukast tundusid korralikud. Seega ütlesime härrale, et 1100 AUDi eest võtame ära ning ta nõustus. Esimese kojusõidu tegin mina (Rait) ja esialgu oli vasakul pool teed sõitmine ikka VÄGA harjumatu, kuid nüüd laseme juba mõlemad Harlesega nagu vanad kalad. Tehnilise poole pealt niipalju, et joob bensiini, liigub edasi neljaliitrise mootori jõul ning vahetab käike automaatselt.

suksu

Mõni päev enne auto ostmist käisime läbi sellisest firmast nagu Reece's structures, mille kontakti saime tuttava käest. Firma tegeleb peotelkide rentimise ja paigaldamisega. Täitsime kohe Raidiga paberid ja meile seletati, kuidas süsteem välja näeb - saame päev enne sõnumi, kus on kirjas objekti asukoht ja millal kohal peab olema. Ilmume järgmine päev kohale ja litime. Mõni päev võib ka mitmel objektil tööd olla. Teisipäeva hommikuks peame saatma töögraafikud, mille alusel palka saame. Palgaks on 20$/h. Reenika sai ka seal paberid sisse anda ning talle öeldi, et novembris peaks tööd tulema ja saab seal kontoris kohapeal käia ja aidata köögis jne.

Nädalavahetusel käisime vaatasime meile lähima ranna üle, aga kauaks sinna ei jäänud, kuna oli üpriski tuuline. Seal olid päris suured pelikanid, mille kõrval tavalised kajakad olid tillukesed.

Siis Rait viskas mu ära Cottlesloe randa, kus chillisin veits Merkaga.

Esmaspäeval saime teha Raiduga esimese tööpäeva. Rait sai hommikul kõne, et tulge nii ruttu kui võimalik Mandurah'sse(umbes 70km), kus oli nädalavahetusel olnud suuremat sorti boat show. Kokku oli seal Reecel üleval 44 telki, millest võtsime maha päevaga 20. Umbes 12 ajal oli üpriski kõrvetav päike üleval, aga saime kohalikust kohvikust vett paluda ja hiljem läks tuulisemaks ning see leevendas pisut. Saime teha 7 tunnise tööpäeva, mis pm katab nädala üüri.

Reece's structures kõige suurem telk

Rait hoiab telki püsti

Saime kätte ka TFN numbrid, milleks pidime ATOsse helistama ja ütlema, et meil neid kiirelt vaja. Nüüd võiks pisut rohkem töötunde nädalas saada teha ja siis oleks bueno :D

Cheerio!

10/10/13

Rahva tungival nõudmisel kirjutan lõpuks ka mina (Rait) ühe blogipostituse!

Viimased 2 päeva on meil möödunud tööotsingu tähe all. Eile (kolmapäeval) läksid meie teed ajutiselt lahku: Harles läks linna ühtesid dokumente scannima ning mina läksin Reenikaga ühte mööblipoodi CV'd viima. Tuli välja, et seal ümbruses on veel päris mitu poodi, kirjutasin nende nimed üles ja helistasin pärast kodus ka nendele, nad kahjuks ei otsinud töötajaid. Tagasitulles nägime rongijaama juures suurt parkimisplatsi, kuhu pargivad kesklinnas tööl käivad inimesed oma autod. Siin on üsna moes disainida ise "lahe" numbrimärk ning mõnel on see päris naljakalt õnnestunud:

Siin linnas on vahemaad veidi suuremad kui Keilas, nii et mulle tuli mõte osta ratas, kammisin veidike gumtree'd ning leidsin sealt 120$ pakkumise, kus olid kaasas ka kiiver ning rattalukk. Sõitsingi eile õhtul bussiga ~20 km kaugusele Fremantle'sse ning sain 100$ eest endale ratta. Päris korralik ratas, kui välja arvata see, et piduriklotsid täiesti läbi, kuid nende ostmine pole õnneks eriline väljaminek.

Täna tuli meile postipakiga 4G ruuter Vividwireless'ilt, millega me saame 79$ eest kuus PIIRAMATULT internetti kasutada, seega nüüd polegi enam põhjust õues käia... kõigest väike nali. Peale seda viis Anna (majaomanik) meid autoga ühe tehase juurde, kuhu me ka oma CV'd andsime. Siiani on vastukaja saanud ainult Harles, kellele saatis keegi SMS'i, et pakub tööd, aga vajalik oli oma auto, seega sellest asja ei saanud.

Õhtul peseme siin veel natuke pesu ja tuttu ära.

Tsau!

8/10/13




Meie viies päev Austraalias kujunes taas linnaliseks. Käisime uuesti Fremantles - või nagu Shaun (maja omaniku poeg) meile õpetas "Freo". Eesmärk oli uuesti minna tööotsingu agentuuri Perth Recruitment Services, et täita vajalikud paberid ning olla nende süsteemis tublitööaktiivsed liikmed. Öeldi, et neil on suhteliselt vaiksed ajad ja nende ainult nende peale lootma ei saa jääda, aga ega see meil plaanis polnudki :)

Agentuuris käidud, sõitsime rongiga Perthi linna. Siiamaani polnud me ühtki reaalselt pilvelõhkujat isegi kaugelt silmanud, kuid seal need siis seisid. Suurlinna hooned: pikad, laiad ning paksult poode ja restorane täis.

...

Manööverdasime ääri-veeri google abiga, et leida suur rahvusraamatukogu, kus vajalikud dokumendid ja veel CV'sid printida. Skännida seal aga ei saanud, mis viis Harles-poisi rännakule linna peale, ainult avastada, et koht, kus seda momendil reaalselt teha saaks, pandi pool tundi tagasi kinni. 

Üks suur saavutus, oli Perthi KFC leidmine. KFC on siis übertuntud ja megasuur kiirtoidukett nagu McDonalds'ki, mille firmatoode on paneeritud kana. 

Tõepoolest, kana oli jumalik! 
Sõime oma pugud punni ning vaatasime uuele seiklusele silma.

...


Võtsime sihiks suure Perthi pargi, mille nime me kusjuures siiani päris ei tea :D
Park oli aga tõepoolest võimas. Vaade ulatus üle kogu suurlinna ning loodus ümberringi oli müstiline. Tohutud paksud ja vanad puud, mille sarnaseid Eesti metsadest igastahes leida ei või.








Harlest kui fotohuvilist loomulikult köitis kogu vaatemäng meeletult ning kogu linna panoraami tegemine võttis ikka kena 10 minutit stabiilset aparaaditaltsutamist. Aga valmis nad said: 






                                                                                                                                          ...

...

Tagasi tulles hüppasime läbi toidupoest, ostsime natuke hommikuks 

söögipoolist, 2.50 dollari eest miljon pulgakommi ja kõige parema shokolaadi olluse, mis ma kunagi suhu olen pistnud:

näm!

until next time...
Reenika, Harles ja Rait :*